17.02.2017 avati Tallinna Vene Muuseumis näitus Vene trükisõna Tallinnas 19. sajandist 1940. aastani.

Vestlesin sellel puhul Zurab Jänesega, näituse kaaskuraatoriga. Toon siinkohal välja jutuajamisst mõned momendid.

Teadaolevalt on see esimene näitus Tallinnas ja Eestis. Niisugust ekspositsiooni pole varem esitletud. Seda mitmel põhjusel. Üks neist oli kindlasti ideoloogiline. Vene trükisõna, mis ilmus esimese Eesti Vabariigi ajal, oli Nõukogude Liidus ja ka Nõukogude Eestis  põlu all. Enamik raamatutest kuulus hävitamisele. See, mis on alles jäänud, on haruldus.

Näitusel eksponeeritavad raamatud ja ajalehed kuuluvad enamuses erakogujale, Aleksander Borissovile. Lisaks on raamatuid ja esemeid Tallinna Linnamuuseumi, Tallinna Vene muuseumi, Eesti Trüki- ja Paberimuuseumi, Eesti Filmiarhiivi, Tallinna Ülikooli Akadeemilise Raamatukogu ja Harjumaa muuseumi kogudest.

Näituse eesmärk ei ole mitte ainult trükitoodangu eksponeerimine, vaid tutvustada  protsessi laiemalt. Näeme kuidas raamat valmis, millist trükitehnikat kasutati, millist  tehnoloogiat ja nii edasi. Siin näeme esmakordselt unikaalseid trükiseadmeid, mis on seisnud aastakümneid Tallinna Linnamuuseumi hoidlates. Seadmed on praegu töökorras, vajavad natuke puhastamist ja  õlitamist ning trükiprotsess võib alata nagu see toimus XIX sajandil.

Hiljuti prooviti väikest Karl Krause giljotiini. Selle tera on ideaalselt lõikav, sama terav nagu 100 aastat tagasi. Tähelepanu väärivad ka kopeerimismasinad. Pole õige arvata, et selle tehnika elulugu algas tänapäeval, hoopis palju-palju varem. Näitusel näeme neist kahte. Üks on opalograaf Saksamaalt (XIX saj lõpp, XX algus). Opalograaf onpaljundusaparaat, milles tõmmis saadakse mattklaasplaadilt, kuhu on kirjutatud erilise tušiga. Teine on veidi uuem, pärineb 1920-ndatest.

Omalaadne haruldus on siin välitrükimasin. Väike ja kompaktne, mõõdud umbes 60x30x20 cm. Töötab inimmuskli jõul vändast keerates. Seda kasutati sõja ajal, kui oli vaja lahinguolukorras operatiivselt lendlehti trükkida.

Näituse väljapanekus näeme raamatuid, mis olid trükitud kiriku-slaavi kirjas. Neid oli väga raske trükitehniliselt massitiraažis paljundada. Seetõttu viis Peeter I aastatel 1707-1710 läbi vene tähestiku reformi – kiriku-slaavi kiri asendati  „ilmaliku“ trükiga. Näituse seinal on suur bänner, mis on koopia originaalist. Sellel on kiriku-slaavi tähestik, kus Peeter I on oma imperaatorliku käega osa tähti maha tõmmanud ja asendanud uutega. Tulemuseks saadi tähestik, mida oli trükikodades lihtsam laduda ning trükkida. Raamatute trükkimine sai uue hoo. Peeter I reformiga kehtestatud tähestikku kasutati kuni aastani 1918. Siis viis nõukogude võim viis läbi uue tähestiku lihtsustamise. Seda tähestikku kasutatakse tänapäevani.

Raamatutest pälvib tähelepanu „Kalevitš“. See on eestlaste rahvuseepose „Kalevipoeg“ venekeelne lühendatud variant, mis ilmus 1886. aastal. See on esimene raamatuna ilmunud  „Kalevipoja“ tõlge vene keelde.

Väga paljud soovivad lehitseda rariteetseid raamatuid. Tulge näitusele, siin on see võimalik. Appi tuleb kaasaegne infotehnoloogia. Huvilistele on ehitatud vastav stend. Sellel saame võtta virtuaalsest kogust  mõne rariteedi ning lehitseda ja lugeda. Sama stend annab teemade kaupa ülevaate kogu näitusest.

Viimases saalis on puhkenurk, kus jooksevad 1938. aastal valminud filmid: „Raamatule nägus välimus“ ja „Nii valmib ajaleht“.

Piiratud mahuga ülevaates pole võimalik laskuda üksikasjadesse mida sisaldavad kolm näitusesaali. Nagu öeldakse, oma silm on kuningas.

Näituse valmistasid ette kuraatorid: Maria Smorževskihh-Smirnova ja Zurab Jänes. Kunstnik-kujundaja Anastassia Kovõtska. Graafilise kujunduse tegi Stanislav Antipov.

Näitust saadavad haridusprogrammid ja ekskursioonid. Samuti korraldab muuseum temaatilisi ekskursioone siinse vene kultuuriga seotud paikadesse.

Näitus jääb avatuks Tallinna Vene Muuseumis (Pikk 29A) kuni 2018.aasta jaanuarikuuni.

Tekst ja fotod: Urmas Roos

 

Обсуждение закрыто

Видео рубрики «Искусство / Выставки / Аукционы»

ТОП-5 материалов раздела за месяц

ТОП-10 материалов сайта за месяц

Вход на сайт